Üsna maailma lõpus, Linnateater, lavastaja Uku Uusberg
Lugu suhetest ja nende katkemisest, ootustest oma pereliikmete suhtes, pettumustest, hoolimatusest ja tegematajätmistest.
Louis on 34-aastane mees, kes on kaotanud sideme kodustega juba aastaid tagasi. Peale kodust lahkumist ei ole ta näinud ei oma õde-venda ega ema. Nüüd otsustas ta uuesti koju minna, sest tal ei ole enam kaua elada jäänud ning ta pidas vajalikuks seda teistele öelda.
Ta jõuab koju ning ... hakkab kuulama. Kuidas õde ei tunne teda üldse, sest venna lahkudes oli ta veel väike laps. Kuulab vennanaise ettekannet oma vennalastest, keda ta kunagi näinud ei ole. Venna etteheiteid. Ema ootusi ja soove. Ja mitte keegi ei tule kordagi selle peale, et küsida, kuidas tal läinud on, kas tal kõik korras on. Mitte keegi ei lase tal kordagi midagi vahele öelda ega selgitada või isegi õigustada. Sugulaste sõnavõtud vahelduvad Louis vaatajatele suunatud monoloogidega. Tõele au andes pean tunnistama, et kohati kippusid need monoloogid pikaks minema ning mina ei suutnud neid algusest lõpuni alati jälgida.
Kuna etenduse alguses teatab Louis oma peatsest surmast, on ta sellega vaatajad enda poole võitnud ning mõnda aega tunduvad ta pereliikmed tundetud kaabakad olevat, kellele ei lähe üle pika aja koju tulnud venna elu kuidagi korda. Aga Louis tuli üle kümne aasta esimest korda koju peret vaatama. Ja milleks? Et teatada neile oma peatsest surmast. Ka tema ei läinud koju ju selleks, et kuulda, kuidas teistel vahepeal läinud on. Teised on temast lihtsalt kõvema häälega, konkreetsemad ja ennast kehtestavamad.
Ma olen natuke pettunud. Sest ma lähen Linnateatrisse alati väga kõrgete ootustega :) Näitlejatöö oli seekord täiesti suurepärane, aga sisu jäi paraku natuke nõrgaks. Situatsioon, kus igaüks peab ennast kõige kesksemaks tegelaseks, oma tundeid ja seisukohti kõige tähtsamateks, hoolimata sellest, mida teised teevad, oskamatus kuulata ja tähele panna, on üsna levinud filmides-etendustes-raamatutes. Aga antud etenduses ei pakutud ei uut lähenemist ega ka ootamatut lahendust.
Lugu suhetest ja nende katkemisest, ootustest oma pereliikmete suhtes, pettumustest, hoolimatusest ja tegematajätmistest.
Louis on 34-aastane mees, kes on kaotanud sideme kodustega juba aastaid tagasi. Peale kodust lahkumist ei ole ta näinud ei oma õde-venda ega ema. Nüüd otsustas ta uuesti koju minna, sest tal ei ole enam kaua elada jäänud ning ta pidas vajalikuks seda teistele öelda.
Ta jõuab koju ning ... hakkab kuulama. Kuidas õde ei tunne teda üldse, sest venna lahkudes oli ta veel väike laps. Kuulab vennanaise ettekannet oma vennalastest, keda ta kunagi näinud ei ole. Venna etteheiteid. Ema ootusi ja soove. Ja mitte keegi ei tule kordagi selle peale, et küsida, kuidas tal läinud on, kas tal kõik korras on. Mitte keegi ei lase tal kordagi midagi vahele öelda ega selgitada või isegi õigustada. Sugulaste sõnavõtud vahelduvad Louis vaatajatele suunatud monoloogidega. Tõele au andes pean tunnistama, et kohati kippusid need monoloogid pikaks minema ning mina ei suutnud neid algusest lõpuni alati jälgida.
Kuna etenduse alguses teatab Louis oma peatsest surmast, on ta sellega vaatajad enda poole võitnud ning mõnda aega tunduvad ta pereliikmed tundetud kaabakad olevat, kellele ei lähe üle pika aja koju tulnud venna elu kuidagi korda. Aga Louis tuli üle kümne aasta esimest korda koju peret vaatama. Ja milleks? Et teatada neile oma peatsest surmast. Ka tema ei läinud koju ju selleks, et kuulda, kuidas teistel vahepeal läinud on. Teised on temast lihtsalt kõvema häälega, konkreetsemad ja ennast kehtestavamad.
Ma olen natuke pettunud. Sest ma lähen Linnateatrisse alati väga kõrgete ootustega :) Näitlejatöö oli seekord täiesti suurepärane, aga sisu jäi paraku natuke nõrgaks. Situatsioon, kus igaüks peab ennast kõige kesksemaks tegelaseks, oma tundeid ja seisukohti kõige tähtsamateks, hoolimata sellest, mida teised teevad, oskamatus kuulata ja tähele panna, on üsna levinud filmides-etendustes-raamatutes. Aga antud etenduses ei pakutud ei uut lähenemist ega ka ootamatut lahendust.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar