Raamatukuu juuli

Raamatuvabadest kuudest on lõpuks saanud raamatukuu :)

Neil Gaiman - Anansi Boys
Ants Eert - Afgaanide vang
Carlos Ruiz Zafón "El juego del angel" / "The Angel's Game"
John Mole - Elu nagu kreeka E
Niccolò Ammaniti - I'll Steal You Away
Meaghan Delahunt - The red book

Stroomil

Gerli Stroomil.

Tallinn,
28.07.2009

Anansi boys

Neil Gaiman - Anansi Boys

Väga mõnus oli üle pika aja taas Neil Gaimanit lugeda. Ma muidu eriti müstika- ja fantaasiaraamatuid ei armasta, aga Gaimani teosed on siiani ühe erandiga sellised, mida ei suuda käest panna. Nad on viimase detailini viimistletud, järgmist käiku ei oska kunagi ette arvata, kõik võib hetkega muutuda. Nii ka "Anansi boys". Algselt paikapandud rollid hea-paha, koba-osav, ülbe, hoolimatu muutusid tegevuse edenedes ning detailide selginedes. Lõpp oli ainult natuke muinasjutuline :)

Ma ei jaga kaanel kirjas olnud Time Out London seisukohta, et "Anansi Boys" on "The most accomplished of Gaiman's novels". Minu meelest on kõige meisterlikum "Neverwhere" :) Ja raamat, mis mul kuidagi ei edene, on "Ameerika jumalad", Gaimani populaarseim raamat. Ma olen seda vist juba 3-4 korda alustanud ja mõnekümnest lehest kaugemale mitte jõudnud.

Moonlight and summer nights

Teokarbitükkidest helmed, opaal, sterling hõbedast kõrvarõngakonksud.

Saadaval (120.-)

Tallinn,
23.07.2009

Chocolate time

Klaaspärlid, hõbedapurused vahehelmed, niklivabad kõrvarõngakonksud.

Saadaval (110.-)

Tallinn,
23.07.2009

Mustikasmoothie

Klaashelmed, Tibetan silver.

Tellitud.

Tallinn,
23.07.2009

Summer rain

Klaashelmed, hõbedane kett.

Saadaval (75.-)

Tallinn,
23.07.2009

Afgaanide vang

Ants Eert - Afgaanide vang

Seda raamatut soovitas keegi mulle siin blogis talvel, kui ma parajasti lugesin ei-tea-mitmendat Afganistaaniteemalist raamatut.

Ja mulle täitsa meeldis. Oli selline teistmoodi pilguheit Afganistaani ühiskonnale, käitumisnormidele ja usulistele tõekspidamistele. Keeleliselt tekitas lugemine silme ette pildi, kus naabrimees või vanaonu istub õhtul tugitoolis, suitsetab piipu ja räägib lugusid oma noorpõlvest.

Autor sattus Teise Maailmasõja ajal noore mehena Afganistaani, soovides tegelikult läbi Afganistaani Indiasse jõuda. Ta kirjutab vangistusest, tööst, hakkamasaamisest ja põgenemiskatsetest nende paari aasta jooksul, mis ta oli sunnitud Afganistaanis veetma.

Mängud "Ingli mängudes"

Carlos Ruiz Zafón "El juego del angel" / "The Angel's Game"

Raamat, kus kohtuvad intriigid ja romantika, sõprus ja kättemaks, maagia ja reaalsus ning kinnisideed. Ja seda kõike salapärases Barcelonas.

Raamatut lugedes olin ma kohati natuke üllatunud, kohati pettunud, sest liiga palju oli sarnasust "Tuule varjuga". Seda nii üksikute elementide (raamat raamatutest, Unustatud Raamatute Surnuaed) kui ka meeleolu, põnevuse ja sisu osas. "Tuule varjus" oli rohkem suhteid ja reaalsust, "Ingli mängus" müstikat ja süngust. Alles hiljem lugesin autori kommentaare, kus ta kirjutas, et algselt oli tal plaanis läbi erinevate lugude kirjutada üks põhjalik raamat, aga talle tundus, et parem on see kirjutada nelja erineva raamatuna, mida on võimalik lugeda nii eraldiseisvalt kui ka ühtse tervikuna, kusjuures järjekord ei ole oluline.

David Martin elab müstilises, gootilikus Barcelonas ning kirjutab nii oma nime kui pseudonüümi alt väga populaarseid raamatuid. Ja siis tehakse talle pakkumine, millest ta ei suuda loobuda. Ta kirjutab ja jätab pooleli ja alustab uuesti, võidab ja kaotab, täidab oma unistusi ning avastab asju, mida ta eelistaks mitte teada. Tema soovides, suhetes ja kinnisideedes tunneb ennast aeg-ajalt enamus lugejaid ära. Autori eesmärgiks oligi muuhulgas luua ka teos, kus ühte mängu paljudest mängib ta ka lugejaga, kes astub ise loo jutustamise protsessi ning saab osaks sellest. See on kerge, sest raamatus ei ole midagi etteaimatavat, kõik liinid lähevad alati ootamatus suunas. Kui "Tuule varjus" oli poole raamatu peal peamised liinid ja lõpp ette teada, siis iga kord kui "Ingli mängu" lugedes arvasin, et asjad hakkavad selginema, läksid nad oluliselt keerulisemaks ja segasemaks.

Zafoni kirjakeel on täiesti suurepärane, seda isegi tõlkes. Kui raamatu alguses on võimalik seda nautida nii sisuliselt kui keeleliselt, siis teises pooles võtab tegevuse põnevus üle ja rohkem pöörad tähelepanu sisulisele poolele.

Taste of sandal

Roheline sandlipuu hiinakeelsete "buddha" kirjadega, antiikpronks.

Esimesed omale, teised Gerlile.

Võimalik tellida.

Tallinn,
20.07.2009

Satin summer nights

Ahhaat, marmor, Tibetan silver, sterlinghõbedast kõrvarõngakonksud.

Tellitud.

Tallinn,
20.07.2009

Sex on the beach

Gerli soovis nende kõrvakate juurde keed ka :)

Punased helmed, Tibetan silver.

Tallinn,
20.07.2009

Si-si, Itaalia?

Vaatamata sellele, et Heidi Vihma reedeses Äripäevas Pärnu söögikohta Si-si kiitis, otsustasime sinna ikkagi sööma minna. Üldiselt on kogemus siiani näidanud, et nii palju kui asi puudutab Itaalia söögikohti, kiidab ta enamasti suhteliselt mõttetuid makaronikohti, kuhu mina, kes ma armastan muuhulgas väga ka head Itaalia kööki, teist korda nõus minema ei ole.

Ka Si-Si'sse ei lähe. Asi polegi selles, et me ootasime pooltühjas restoranis (valmis) magustoitu kümmekond minutit või, et mu õlu üldse ära unustati ega ka selles, et niigi magus panna cotta oli sõna otseses mõttes üle ujutatud karamellkastmega vaid selles, et käsitsivalmistatud pasta pähe serveeriti täiesti tavalist poepastat ning gnocchi krabikastmes tähendas gnocchit vähese koorekastme ja hakitud makraga. Ausalt, mina ei tule selle peale, et korralik (?) söögikoht pakub soojendatud krabipulka.

Panzerotti oli hea, aga head täidetud pastat saab täitsa mitmes kohas ja selle pärast pole sinna mõtet minna. Edaspidi jätkan vanamoodi - kui Heidi Vihma mõnda kohta kiidab, siis sinna minna ei tasu ja kui talle kuskil ei maitse, siis tähendab, et antud koht väärib proovimist :)

Kalakarri

Mul oli juba pikemat aega hea kerge kalakarri isu. Kui ma lõpuks leidsin kohaliku kaubandusvõrgu seatud tingimustele peaaegu sobiva ja igati isuäratava fish molee retsepti, tundus, et seda ei saa siiski teha, sest toidu kõige olulisemat osa, karrilehti Eestis saada ei ole. Ja googeldamine näitas, et asendada ei ole neid ka millegagi võimalik. Aga kuna mina seda karrit õigete koostisosadega maitsnud ei ole, siis leidsin, et minu köögis on karrilehti võimalik asendada küll :)

Kuna retsept tundus olevat seitsmele sööjale ja mina vähendasin selle kahele, viitsimata sealjuures kõike mõõta ja ümber arvestada, siis on kogused üsna umbkaudsed.

Võta kaks pangasiuse fileed (võib olla ka muu valge kala filee, aga mulle lihtsalt meeldib pangasius). Sega kausis poole laimi mahl, lusikaotsatäis jahvatatud vürtskööment ja natuke muskaatpähklit. Määri segu kaladele ja lase 15 minutit seista, seejäral loputa. Prae pannil õlis (näiteks kookosõlis) üks pisem hakitud silbul, kaks küüslauguküünt, pisike jupp ingverit ja kaks pikkupidi poolitatud rohelist tšillit (seemned eemaldatud) kuni sibul on kergelt pruunikas (ca 10 minutit). Lisa 3 kirsstomatit, väike teelusikatäis kollase karri pastat (sellega ma asendasin karrilehed), paar musta terapipart ja lusikaotsaga kardemoni. Paari minuti pärast lisa ca 200 ml kookospiima ja vee segu, 3 püreestatud kirsstomatit, värskeltjahvatatud musta pipart, soola ja mõned laimilehed. Lase ca 10 minutit madalal tulel haududa, lisa 150-200 ml kookospiima ja kalatükid ning hauta veel mõned minutid. Enne serveerimist eemalda hakkimata vürtsid. Serveeri jasmiiniriisiga.

Täiendatud 14.07.2009: Täpsuse huvides olgu lisatud, et Piprapoe kodulehe andmetel on karrilehti võimalik neilt kas osta või tellida ja pakendid on viie- ja kuuekilosed.

Tallinn,
13.07.2009

Taste of India

India klaashelmed, Tibetan silver.

Saadaval (100.-)

Tallinn,
12.07.2009

Summer rain

Klaashelmed. Ühe- või kahekihiliselt kandmiseks.

Saadaval (90.-)

Tallinn,
12.07.2009

Sex on the beach

Klaashelmed, pisikesed roosad korallid. Saab kanda nii ühekordse pika kui kahekordse lühikese keena.

Saadaval (100.-)

Tallinn,
12.07.2009

Raamat nagu kreeka keel

John Mole - Elu nagu kreeka E

Koomiline raamat sellest, kuidas reserveeritud britid saavad hakkama temperamentsete kreeklaste keskel. John Mole'i perel on unistus elada idüllilises Kreeka linnakeses valgeksvõõbatud majas, millel on sinised aknaraamid. Ühel õhtul saabub pereisa koju teatega, et on neile tulevase kodus välja valinud... ja ära ostnud. Kui ülejäänud pere kohapeal näeb, et tegemist on vaid varemetega, mis varjavad lasu kitsesõnnikut, rohkelt herilasi ja mõnda madu, ei ole nad just üleliia positiivselt meelestatud.

Aga majaehitus algab ning selle käigus tuvustatakse lugejale külaelanikke, nende elu, kombeid, traditsioone. Ja seda kõike läbi mõnusa huumori.

Peale raamatu lõpetamist olin jälle mõne teadmise võrra rikkam. Näiteks tean nüüd, et kikerhernes kasvab tõlviku küljes (ja mina arvasin, et tegemist on kaunviljaga). Ja seda, et Kreeka köögis kasutatakse ka tuhk toiduks: "Selle aja paiku pakub iga perenaine teile moustalevriat. Valage potti käärivat viinamarjamahla ja ajage see keema. Visake sisse riidenutsakusse seotud peotäis puutuhka, et kibedust eemaldada. Pärast kümmet minutit keetmist võtke tuhk välja, laske sel pool tundi haududa ja siis kurnake läbi musliini. Keetke veel pool tundi..."

Siinkohal on ka viimane aeg alustada tõlkijate nimekirja, kelle raamatuid tasuks võimalusel vältida:
Kai Vaarandi
Tiia-Mai Nõmmik
Kai Vare

Pooleli on Carlos Ruiz Zafon'i "The Angel's Game"

Nuudlirõõmust ja Hiina draakonist

Kuna Mustamäel on võrdlemisi vähe kohti, kus saab lõunat süüa, täpsemalt öeldes, selliseid kohti minu töökohast jalutuskäigu kaugusel ei olegi, siis ootasin maikuus põnevusega uue koha "Noodle Fun" avamist Kadaka selveri vastas. 29. mail oligi silt väljas, et koht on avatud ning lõuna ajal läksime seda kohe ka katsetama. Magushapu kana muna-aedviljanuudlitega osutus paariks hautatud kanaraasuks lusikatäie ketšupiga, nuudlite asemel oli pappkarbis hunnik keedetud spagette. Kui kahte riba riivitud porgandit pidada aedviljaks, siis selles osas oli kõik nagu lubatud. Peale jaanipäeva, 25. juunil oli väljas kiri, et koht on suletud ning päev hiljem kadus ka valgusreklaam.

Täna tööle tulles nägin, et samas on avatud uus koht, "Chinese Dragon". Kui see koht augustis veel tegutseb, siis lähen proovin ära :)

Ja taevas on roosa... või pisut oranž

Klaashelmed, taaskasutatud lill, sterling hõbedast kõrvarõngakonksud.

Tellitud.

Tallinn,
07.07.2009

Peaches and Cream

Kassisilm, klaashelmed, antiikpronks, niklivabad kõrvarõngakonksud.

Tallinn,
05.07.2009

And the white flowers bloom

Valgest teokarbist ripats, must laavakivi, valged korallid, T-kinnis.

Tallinn,
05.07.2009

Vaniglia e cioccolato

Kolmekihiline kee klaaspärlitest.

Tallinn,
05.07.2009

Anemoonid

Kreemikad klaaspärlid, hõbedapurused vahehelmed, hõbedast kõrvarõngakonksud.

Saadaval (110.-)

Tallinn,
05.07.2009

Flower garden

Keraamilised helmed, antiikpronks.

Tallinn,
05.07.2009

The new Italian word for talent is Ammaniti

Niccolò Ammaniti "I'll Steal You Away"

Läksin kindla peale välja ja ei pidanud pettuma. Ammaniti suudab kirjutada uskumatult põnevalt ja kaasahaaravalt. Raamatut on ükskõik, millisel lehel olles väga raske käest panna. Ta kruvib pinget, laseb hetkeks lõdvaks, ei paku vahepealset lahendust ja hakkab uuesti üles kruvima. Ja nii 400 lehekülge järjest :)

Tegevus toimub taas väikeses Itaalia külas, kus elavad 12-aastane Pietro, keda kiusatakse koolis, kelle isa on joodik, ema ebastabiilse närvikavaga ja vend looser, samavana Gloria, kes on kooli ilusamaid tüdrukuid, Pietro parim ja tegelikult ainus sõber, vananev playboy Graziano, kes tuleb tagasi kodukülla, et abielluda näitlejaks saada sooviva strippari Evaga, 32-aastane Itaalia keele õpetaja Flori. Pärast seda, Graziano naaseb koju, toimub nii sellega seoses kui ka sõltumatult rida sündmusi, mille tulemusena ei ole enam miski endine ning muutuvad paljude elud.

Vaatamata sellele, et autor ei ole looduskirjeldustele ja kogu ümbritsevale just palju leheruumi kulutanud, käib taust ja meeleolu lugejaga pidevalt kaasas. Kujutluspildis on tolmav kruusatee kui Pietro jalgrattal põgeneda püüab, mööda nägu allavoolav vihm või vormist väljas turiste täis SPA.

Film võiks nüüd ka tulla :)

Momod vol 2

Tiibeti ja Nepali naiste osavatele näppudele ma igal juhul enam suurt alla ei jää :) Maitsevad ka suurepäraselt.

Tallinn,
05.07.2009

Kõik algas ühest fotost

Meaghan Delahunt "The Red Book"

Françoise, Austraaliast pärit fotograaf läheb Indiasse, Bhopali, kus 20 aastat varem toimunud gaasilekke tõttu oli surma saanud tuhandeid inimesi. Oma reisil kohtub ta Naga, Tiibeti põgenikuga, kes kaotas gaasikatastroofis oma pere ja Arkeyga, Šotimaalt pärit endise alkohoolikuga, kes on leidnud lunastuse buddha mungana. Nende elud kohtuvad, lähevad lahku, põimuvad üksteisest läbi, eemalduvad taas. Françoise kogub fotod nende ühise aja mälestuseks albumisse, punasesse raamatusse, kus nad kõik jutustavad oma lugu.