Tallinn
30.03.2008
pühapäev, 30. märts 2008
reede, 28. märts 2008
Lapsesuu...
Terevisioonis oli järjekordne Kaileeninädal. Kokk tegi täna hommikul šokolaadikooki ning tutvustas parajasti koostisaineid ning valmistamise viisi. Kõige lõpuks lubas koogi ka põlema panna. Kaileeni reaktsioon selle info peale: "Põlema! Oi, kui põnev! Kas Sa saaksid seda KOHE teha?". Segaduses kokk jätkas selle peale šokolaadi sulatamist.
neljapäev, 27. märts 2008
Räästad tilguvad
Mõnes mõttes on mahasadanud lumi ju täitsa tore. Kui ma täna koju jalutasin, siis räästad tilkusid. Tegelikult isegi ei tilkunud, vaid vesi täiesti voolas katustelt alla. Ja sätendas päikese käes. Kevadetunne on hetkel palju suurem kui ta nädalajagu tagasi oli...
reede, 21. märts 2008
neljapäev, 20. märts 2008
Kirjutamisest
Seoses eelmise postituse ökoraamatute keeleteemaga meenusid mulle filmid "Under the Tuscan Sun" ja "Shadows in the Sun"/ "The Shadow Dancer". Esimeses palus keegi noormees Francest oma koduste jaoks kaart kirjutada. Sõnad, millega Frances seepeale Toskaanat kirjeldas, olid kujuteldamatud :) Teises soovis vana ja kogenud kirjanik, et noor ja algaja talle kirjeldaks, mida ta näeb. Mõlemad seisid rõdul ja vaatasid Toskaana maastiku taha loojuvat päikest. Umbes samamoodi nagu mina praegu väljendas ennast ka noor kirjanik. Ma ei mäleta neid 5-6 lauset, millega seepeale vana kirjanik kirjeldas, mida ta näeb, aga mäletan seda, et need olid imeilusad :)
Nii see vist ongi - mõned näevad ja oskavad seda ka teistele edasi anda, oskavad teisi sedasama nägema panna. Teised võivad küll näha, aga ei suuda oma kogemust jagada...
Tahaks ka osata :)
Nii see vist ongi - mõned näevad ja oskavad seda ka teistele edasi anda, oskavad teisi sedasama nägema panna. Teised võivad küll näha, aga ei suuda oma kogemust jagada...
Tahaks ka osata :)
Ökoraamat vs ökoraamat
Mõtlesin pikalt, kas kirjutada või mitte. Et pole ju tegelikult minu asi kritiseerida... Aga siiski. Lugesin lühikese aja jooksul kaks äsjailmunud ökoraamatut läbi - "Paljaks kooritud. Kikivarvul mööda ökoelu takistusriba" Leo Hickmanilt ja "Roheliseks kasvamine" Epp Petronelt.
Leo Hickman elab naise ja väikese lapsega Londonis ning kutsub ühel päeval omale koju eetikaaudiitorid, et need aitaksid tal keskkonnasäästlikumalt ja -sõbralikumalt elada. Läbi huumoriprisma jagab ta uusi teadmisi ja praktikasse rakendatud kogemusi ka lugejaga. Epp Petrone kolis mehe ja kahe lapsega hiljuti USA-st Eestisse. Raamat koosneb valikust viimaste aastate blogipostitustest, lühiintervjuudest Eesti keskkonnategelastega, vajalikest linkidest ja kontaktidest ning konkreetsest infost näiteks mingite toodete koostisainete kohta.
Ja nüüd nende kahe raamatu vahest. Esimest oli hea lugeda. Kuigi seal mindi vahepeal soovitustega ilmselgelt liiale (näiteks soovitasid lugejad raamatu autoril mitte kasutada puuvillaseid käterätikuid vaid vanni serval kuivaks nõrguda), jäi siiski õhku mõte, et igaühe panusest on kasu. Kõik saavad midagi nii enda kui keskkonna heaks ära teha. Ja kuna autor suhtus kõigesse mõnusa huumoriga, siis oli raamatu lugemine kiire ja kerge :) "Roheliseks kasvamine" on teistsugune. Autor on iga teema sissejuhatuseks kasutanud mõnda oma blogipostitust ning sidebar'ides lisanud täpsustavat infot (intervjuud, kontaktandmed, lingid jnt) antud teema kohta. Tema blogi lugedes ei ole ta keelekasutus mind häirinud, aga pean tunnistama, et raamatu puhul selline kirjastiil mulle ei meeldi. Ei meeldi näiteks, kui raamatu esimeses lõigus kasutatakse kellegi kohta väljendit "mu ülikooliaegne joomakaaslane". Kogu nö ilukirjanduslik osa sellest raamatust meenutas oma stiililt mulle koolikirjandeid. Sisu poole pealt jäi kumama idee, et nagunii on nafta kohe otsas, kütta enam millegagi pole ja kümnekonna aasta pärast on kõik inimesed elutingimuste osas tagasi keskajas. Ühe inimese valikud muudavad ainult tema enda elu hetkel paremaks, kuid inimkonnal üldiselt sellest midagi ei muutu ja suurest katastroofist nagunii pääsu ei ole.
Epp Petrone on hiljem aeg-ajalt oma blogis avaldanud katkendeid oma raamatust. Ja sissekannetele järgnenud kommentaaridest võib järeldada, et kõike, mis seal raamatus on, ei tasu uskuda (näiteks elektri ökonoomne kasutamine).
"Roheliseks kasvamist" kasutan ka edaspidi - vajaliku info ja viidete saamiseks. Aga igapäevaseks eeskujuks võtaksin pigem "Paljaks kooritud", sest tundub, et viimasest lähtudes on "ökoelu" pigem fun kui koormav :)
Leo Hickman elab naise ja väikese lapsega Londonis ning kutsub ühel päeval omale koju eetikaaudiitorid, et need aitaksid tal keskkonnasäästlikumalt ja -sõbralikumalt elada. Läbi huumoriprisma jagab ta uusi teadmisi ja praktikasse rakendatud kogemusi ka lugejaga. Epp Petrone kolis mehe ja kahe lapsega hiljuti USA-st Eestisse. Raamat koosneb valikust viimaste aastate blogipostitustest, lühiintervjuudest Eesti keskkonnategelastega, vajalikest linkidest ja kontaktidest ning konkreetsest infost näiteks mingite toodete koostisainete kohta.
Ja nüüd nende kahe raamatu vahest. Esimest oli hea lugeda. Kuigi seal mindi vahepeal soovitustega ilmselgelt liiale (näiteks soovitasid lugejad raamatu autoril mitte kasutada puuvillaseid käterätikuid vaid vanni serval kuivaks nõrguda), jäi siiski õhku mõte, et igaühe panusest on kasu. Kõik saavad midagi nii enda kui keskkonna heaks ära teha. Ja kuna autor suhtus kõigesse mõnusa huumoriga, siis oli raamatu lugemine kiire ja kerge :) "Roheliseks kasvamine" on teistsugune. Autor on iga teema sissejuhatuseks kasutanud mõnda oma blogipostitust ning sidebar'ides lisanud täpsustavat infot (intervjuud, kontaktandmed, lingid jnt) antud teema kohta. Tema blogi lugedes ei ole ta keelekasutus mind häirinud, aga pean tunnistama, et raamatu puhul selline kirjastiil mulle ei meeldi. Ei meeldi näiteks, kui raamatu esimeses lõigus kasutatakse kellegi kohta väljendit "mu ülikooliaegne joomakaaslane". Kogu nö ilukirjanduslik osa sellest raamatust meenutas oma stiililt mulle koolikirjandeid. Sisu poole pealt jäi kumama idee, et nagunii on nafta kohe otsas, kütta enam millegagi pole ja kümnekonna aasta pärast on kõik inimesed elutingimuste osas tagasi keskajas. Ühe inimese valikud muudavad ainult tema enda elu hetkel paremaks, kuid inimkonnal üldiselt sellest midagi ei muutu ja suurest katastroofist nagunii pääsu ei ole.
Epp Petrone on hiljem aeg-ajalt oma blogis avaldanud katkendeid oma raamatust. Ja sissekannetele järgnenud kommentaaridest võib järeldada, et kõike, mis seal raamatus on, ei tasu uskuda (näiteks elektri ökonoomne kasutamine).
"Roheliseks kasvamist" kasutan ka edaspidi - vajaliku info ja viidete saamiseks. Aga igapäevaseks eeskujuks võtaksin pigem "Paljaks kooritud", sest tundub, et viimasest lähtudes on "ökoelu" pigem fun kui koormav :)
Midagi toredat Hispaaniast?
Gerli küsis täna, kas ma oskan soovitada midagi toredat, mis on Hispaanias silma jäänud, ettekande teema jaoks. Ma ei osanud. Minu meelest ei ole Hispaanias üksikuid toredaid asju :) Kõik sealne - inimesed, õhkkond, söök ja söögikohad, kliima, arhitektuur, vein ja cava, kitsad tänavad, laisk siestaaeg - moodustab ühtse nauditava terviku. Isegi kui teha ettekanne vaid ühel nimetatud teemadest, läheks see pikaks. Näiteks võib täiesti lõputult rääkida vahemere köögist ja veinist :) Viimaste tarbimisega on sama lugu - hea meelega lõputult :P
Hispaania
2007, 2008
Hispaania
2007, 2008
teisipäev, 18. märts 2008
pühapäev, 16. märts 2008
pühapäev, 9. märts 2008
laupäev, 8. märts 2008
Shadows in the Sun
"Aeg on väärtuslik. Aastad õpetavad Sulle seda, mida päevad kunagi ei teadnud."
Botaanikaaed
08.03.2008
Botaanikaaed
08.03.2008
reede, 7. märts 2008
Ühistranspordist ja animatsioonidest
Eile trollis nuuskas üks mees ilma taskurätti kasutamata nina. Hetk hiljem haaras sama käega postist kinni. Öäkkk. Ma pole tegelikult kunagi tahtnud palja käega näiteks kaupluste ukselinke katsuda või ühstranspordis torudest kinni hoida, aga nüüd ei julge isegi kindaga enam katsuda.
Tahtsin CC Plaza kodukalt kinokava vaadata, aga mingi elevant istub keset ekraani. Vaatamata sellele, et olen oma rebasel kõik popupid jmt ära keelanud. Ja ristikest ka ei olnud, millest kinni saaks panna.
Aga õues paistab päike ja see soosib igati jalgsi kojuminemist :)
Tahtsin CC Plaza kodukalt kinokava vaadata, aga mingi elevant istub keset ekraani. Vaatamata sellele, et olen oma rebasel kõik popupid jmt ära keelanud. Ja ristikest ka ei olnud, millest kinni saaks panna.
Aga õues paistab päike ja see soosib igati jalgsi kojuminemist :)
Must-see-movies
Sattusin täna hommikul ühte filmiajaveebi lugema ja leidsin rea filme, mida tahaks ise ka kindlasti ära vaadata. Ja, et nad mul meelest ei läheks, siis nimekiri tuleb siia:
* Into the Wild (Filmidest ja muusikast)
* No Country for Old Men (Filmidest ja muusikast)
* Run Fatboy Run (Filmidest ja muusikast) - aga ainult Dylan Morani pärast :)
* The Assassination of Jesse James by the Coward Robert Ford (Filmidest ja muusikast) - seda ma tahtsin tegelikult CC Plaza tippfilmide nädala raames vaadata, aga aeg ei sobinud...
* Gone Baby Gone (Filmidest ja muusikast)
* Control (Filmidest ja muusikast)
* This Is England (Filmidest ja muusikast)
* Miller's Crossing (Filmidest ja muusikast)
* The Straight Story (Filmidest ja muusikast)
* Sicko (Filmidest ja muusikast) - juba pikemat aega plaanis olnud
* The Bourne Ultimatum (Filmidest ja muusikast)
* Into the Wild (Filmidest ja muusikast)
* No Country for Old Men (Filmidest ja muusikast)
* Run Fatboy Run (Filmidest ja muusikast) - aga ainult Dylan Morani pärast :)
* The Assassination of Jesse James by the Coward Robert Ford (Filmidest ja muusikast) - seda ma tahtsin tegelikult CC Plaza tippfilmide nädala raames vaadata, aga aeg ei sobinud...
* Gone Baby Gone (Filmidest ja muusikast)
* Control (Filmidest ja muusikast)
* This Is England (Filmidest ja muusikast)
* Miller's Crossing (Filmidest ja muusikast)
* The Straight Story (Filmidest ja muusikast)
* Sicko (Filmidest ja muusikast) - juba pikemat aega plaanis olnud
* The Bourne Ultimatum (Filmidest ja muusikast)
neljapäev, 6. märts 2008
Moedemmidest
Minu tagasihoidlik arvamus on, et kui tahad oma uut kollektsiooni näidata, siis võiks riietel vähemalt toote/hinnasildid küljest korjata. Eriti kui asi puudutab pesu või bikiine. Läbi bikiinipükste suruv nelinurkne papitükk või rannalina küljes rippuv valge silt on kole.
Ja olles näinud la Perla sellesuvist rannakollektsiooni, olen veendunud, et ka sellel suvel kannan oma praeguseks juba paar aastat tagasi ostetud päevitusriideid :)
Kolmest fotograafist üks lasi välgu otse modellile, üks suunas lakke ja üks (Justi noormees) oma naabritele näkku. Igal juhul ootan ma põnevusega Justi, et näha, kuidas siis välk kõrvalseisjate säravatelt silmadelt modellide peale peegeldas :P
Ja olles näinud la Perla sellesuvist rannakollektsiooni, olen veendunud, et ka sellel suvel kannan oma praeguseks juba paar aastat tagasi ostetud päevitusriideid :)
Kolmest fotograafist üks lasi välgu otse modellile, üks suunas lakke ja üks (Justi noormees) oma naabritele näkku. Igal juhul ootan ma põnevusega Justi, et näha, kuidas siis välk kõrvalseisjate säravatelt silmadelt modellide peale peegeldas :P
esmaspäev, 3. märts 2008
laupäev, 1. märts 2008
Tellimine:
Postitused (Atom)
