Tallinnast on alati nii hea ära saada. Eriti kuhugi loodusesse. Eriti sel ajal, kui seal hooaeg ei ole ja teisi inimesi suhteliselt vähe on. Eriti Tartusse ja suvilasse. Tallinna tagasitulek stressab. Enamasti harjub nädala teiseks pooleks siiski linnaeluga jälle ära :) Mõnikord läheb kauem ka. Ja mõni puhkus või nädalavahetus või reis käib pikalt kaasas.
Aga ilus sügis hakkab läbi saama ja nädalavahetuse plaane ei ole paistmas. Töönädal algab, aga ei ole seda nädalavahetust tulemas, milleni päevi lugeda. Ei lahkuvaid sookurgi, merd, kollast metsa, punakat raba ega maailma-kõige-ilusamat päikeseloojangut.
Pime ja külm sügis ja talv on tulemas, kus nädalavahetusi sisustavad näitused ja kino, restoranid ja telekas, vahest uisutamine, pargid, squash ja ujulad, kontserdid... Korra paari kuu tagant vast mõni rabaretk või snowtubing Nõmmel. Muidugi, aja jooksul harjub sellega ära ja hakkab tunduma, et asjad nii käivadki. Aga ikkagi tahaks rohkem sooja ja linnast minema.
Mai-juuni Barcelona reis on siiani minuga kaasas. Samuti maikuised nurmenukud Puhtulaiult. Ja kolme nädala tagune päikeseloojang sookurgedega Saleveres. Ja Koguva küla õhustik. Ja nädalavahetus Tartus ja Tartumaal. Kõik need kohad on erilised. Neis on see midagi, mis paneb ennast seal hästi tundma ja alati tagasi tahtma. See tunne, et oled kodus.
Muhu, Tartu, Matsalu, Barcelona, Puhtulaid
Maist oktoobrini 2007
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar