Juodkrantes, Neringal on leedukad avastanud, kuidas otstarbekalt ära kasutada täiesti kasutult seisvaid garaažide katuseid. Sinna tuleb teine korrus peale ehitada, redel paigaldada, et sisse saaks ning "elumaja" ongi olemas. Kuivõrd sealsete inimeste põhiliseks sissetulekuallikaks on öömaja pakkumine turistidele suvehooajal, siis tekkis küsimus, et kas ka neid kortereid renditakse turistidele või kolivad inimesed ise suveks sinna, et oma põhielukohta majutada saksa pensionärid?
Nii ütles Peter kui Padisel selgus, et kaks noort olid just selsamal pühapäeval otsustanud oma eluteed ühendada ning ühise tee alguse roosiõielehtedega katta.
Viimasel kolmel pühapäeval on Elektriraudtee korraldanud matkasid erinevatesse sihtkohtadesse. Võtsime tänasest Riisipere-retkest osa. Reklaamis lubatakse, et näeb jänest ja karu ja puha. Jänest nägime. Karu näeb siis arvatavasti järgmisel pühapäeval viimasel matkal.
Osavõtjaid oli umbes paarisaja ringis. Rivi oli igal juhul nii pikk, et kui esimene inimene mõnda peatuskohta jõudis, siis umbes poole tunni pärast jõudis ka viimane kohale :)
Vaatamata sellele, et mul on puhkus, võiks natuke vihma sadada. Näiteks täna öösel. Mõnus on magada kui vihmapiisad krabisevad katusel... Ja hommikul oleks värske lõhn. Ja muru oleks rohelisem :)
Kuldkollaste viljapõldude vahel on suveõhtutel mõnus jooksmas käia. Ükski valgustatud ega valgustamata terviserada selle vastu ei saa :P Põllud lõhnavad suve järele ja isegi metskitse nägin üks õhtu jooksmas käies põllu peal.
Käisime eile enne Chalice'i ja Mäksi kontserti Haapsalus Müüriääre kohvikus. Kuna keegi meist polnud juba pikemat aega Haapsallu sattunud, siis valisime tänu kiitvatele hinnangutele söömiseks just selle kohviku. Minu jaoks täielik müstika, kuidas seal üleüldse midagi kiita saab. Jõudsime kohale kell 6 õhtul (neli tundi enne sulgemisaega). Peale vähemalt 10-minutilist ootamist tuldi meilt tellimust võtma. Küsisime ahjupirukat, selgus, et seda ei ole. Samuti oli otsas tomati-mozzarella salat. Küsimusele, mida siis üldse on, vastati, et ÜKS suitsulõhesalat ja toorsuitsusingisalateid. Ja see oli soolase poole pealt siis kõik. Lisaks oli otsas ka "majamagus". Toidud, mis lõpuks meieni jõudsid, olid küll head :) Samas unustati ka vaatamata meeldetuletusele meile tuua üks tellitud kook. Järgmine probleem oli maksmine, milleks tuli kassajärjekorda minna. Ühest ja samast järjekorrast võeti tellimusi, valmistati lattet ja maksti söögi eest. 5 inimest oli meie ees ning aega kulus umbes veerand tundi. Arvestades, et kohvik ei ole eriti suur ja tööl tundus olevat kolm ettekandjat + kassapidaja + köögitoimkond, on teenindamise ulmeline aeglus täiesti arusaamatu.
Positiivset nii palju, et sisekujundus oli tõesti kena. Ja tellimuste täitmiseks kuluva aja sisustamiseks (ju nad olid ettenägelikud selles osas, mis puudutab teeninduse tempot) olid nii ajakirjad ja kokaraamatud täiskasvanutele kui ka mänguasjad ja raamatud lastele.
Võrreldes kuu aega tagasi EPL-s ilmunud artikliga on hinnad vahepeal tõusnud ning ka poolikuid portse ei olnud enam menüüs.
Aga nagu trendi blogist lugeda võib, siis meil isegi vedas, et meid üleüldse teenindati :)))
Mõtlesime eile õhtul, et teeme mõned purjeka-ja-päikeseloojangupildid Pirita jahisadamas. Aga rahvast oli liiga palju ja loojuva päikese eest ei sõitnud ka ükski ilus ja romantiline purjekas läbi :)
Silma jäi hoopis üks armas koer, kes peremehe sandaali ja jahti valvas, sel ajal kui peremees teiste paadiomanikega kaldal pidu pidas. Ja üks väga tuulist ilma näinud lipp.
Nagu öeldud, ma ei ole suurem asi rannaskäija... Kuna eile õhtul midagi targemat ka teha ei olnud, siis läksin kella 9 paiku õhtul mere äärde. Ja minu arvamus, et sellisel kellaajal on seal vast paar-kolm inimest, osutus Äärmiselt Ekslikuks. Rand oli rahvast täis - lapsi ja täiskasvanuid, suudlevaid paare kividel, ujujaid ja koeraujutajaid, jalgrattureid ja niisama vedelejaid... Lisaks paistis kätte ka mingi Tiskre pool asuv rand, mis andis asustatuse mõttes peaaegu Pärnu ranna mõõdu välja :P Ja seda kõike kell 9 õhtul!