Mul on hea meel, et endiselt on kohti, mis asuvad Tallinnast liiga kaugel ja kuhu inimesed minna ei viitsi. Seal ei mängita autodest kõvasti muusikat ega jäeta oma grillikraami vedelema. Seal kuuleb linnulaulu ja tuult ja merd :)
väljas oli juuni... pärnad tilkusid mett... paljajalu asfaldil... Täna Robyni ja Gerli ja Tommyga õitsva vahtra järele lõhnavas Karlovas jalutades meenus see lugu...
Kerttu oli nii armas, et võttis meid, kellel meil olid teatavad raskused Viimsist öösel kojusaamisega, enda juurde ööbima. Aga vaevalt saima hakata tema poole liikuma, kui selgus vajadus teha peatus Pirital Toomase juures... Aga Kerttu oli meiega väga kannatlik :)
Tähistasime Elisega esmaspäeva õhtul töölt lahkumist ning kutsusime Elise juurde mõned sõbrad ja kolleegid. Kuna poolel teel koju tundus, et pidu jäi natuke lühikeseks ning ühe veini olime ka enne äratulekut kotti pannud, siis tegime veel vahepeatuse Toomase juures :)