Reedel sai meil kaks aastat abielus oldud ning paberpulma tähistamiseks sobivat seda kõige paremini seda kirjalikult väljendada ehk näiteks kirjutada oma abikaasale armastuskiri. Aastapäevakohased kingitused oleks raamat, kalender, maal, fotoalbum, perekroonika, teatri-, kontserdi- või muu ürituse piletid, ajakirjatellimus, pusle, lennupiletid kahele. Pidasime paremaks teineteist omapintseldatud maalidega mitte traumeerida ning pusle jaoks pole meil ruumi, seega broneerisime omale toa Laulasmaal, et veeta seal üks lõõgastav nädalavahetus saunades, basseinis, massaaže ja hoolitsusi võttes ning raamatuid lugedes.
Saime reedel enne tipptundi linnast minema ning jõudsime just päikeseloojangu ajaks oma toa rõdule. Vahetasime riided ning jalutasime veeparki, et enne õhtusööki tunnike basseinides liguneda ja saunades veeta. Istusime aurusaunas, männikäbisaunas ning testisime veel mõnda. Tutvustasin Scottile ka õuebasseini, ta pidas seda liiga külmaks.
Õhtusöök oli meil Wiccas plaanis, mis on kuuldavasti juba mitu aastat olnud Hõbelusika nimekirjas. Leidsime menüüst sooja süldi ning lambapiimasupimagustoidu vahelt omale sobivad road ning tellisime põdra-kukeseenetartari, juustuvaliku ja räimed eelroaks, lamba sisefilee ja praetud koha pearoaks ning mustsõstrakoogi magustoiduks. Kui ettekandja tuli meile šampust juurde valama, andis mu jutukas abikaasa talle teada, et oleme seal oma pulma-aastapäeva tähistamas, mille peale tegi noormees meile esimese šampuseringi välja. Söök oli suurepärane - põdraliha imepehme, lammas ja koha mahlased ning mustsõstrakook mõnus kerge suutäis kõige peale.
Laupäeva hommikul saime voodist päikesetõusu vaadata ning ilusat ilma ära kasutades läksime kohe peale hommikusööki randa jalutama. Väga pikka ringi teha ei õnnestunud, sest juba kella ühest olid meil soolakamber ja massaažid plaanis. Peale massaaže läksime ka uuele ringile veekeskusesse ja saunadesse. Eilsest lemmikud välja valitud, alustasime just soola-aurusaunast ning käbisaunast. Vahepeal basseinialasse liikudes avastas Scott õuest Soome sauna ning vaatasime ka selle üle. Kui ma peale soome sauna õuebasseini läksin, siis esialgu vaatas ta mind veidi kahtlustavalt, aga järgmine aste oli see, kui mina sees mullivannis vedelesin ning Scott endiselt lava ja basseini vahet käis. Lubasin talle, et lumisemal talvel saab ta sama teha Agalis sauna ja lumekuhja vahet käies.
Õhtust läksime Verdesse sööma. Menüü polnud küll nii peen nagu kohe kõrvalolevas Wiccas (ei mingit õllevahtu magustoiduks), aga selle eest tundusid kõik asjad ahvatlevad (ei pidanud soojade sültide vahel laveerima). Võtsime marineeritud angersäga ja veise carpaccio eelroogadeks, pardisalati ja maisikana pearoogadeks ning Vana Tallinna Creme Brulee ning vaarikasõrnikud magustoiduks. Nii hea!
Vajusime kella 10 ajal voodisse ja kujutasime ette, kuidas hommikul üheksani magame, et siis väljapuhanult hommikusöögibuffeed rünnata. Mõeldud-tegemata. Kell 6 hommikul ärkasin tulekahjualarmi ja paanikas abikaasa peale. Vaatasin uksest välja ning kuna kuskil suitsu ei tundunud olevat, siis esimese hooga kohe evakueeruma ei hakanud. Ca viie minuti pärast pandi alarm kinni, et see siis kümmekond minutit hiljem uuesti tööle hakkaks. Nüüd paistis, et kõrvalmajast oli rahvas õue hakanud liikuma. Panin saapad jalga, et alla retseptsiooni uurima minna, kas on olukord "Päästku ennast, kes saab!" Ka teistest tubadest liiguti perede kaupa alla, kõik korralikult riidesse pandud. Sest ega põlevast majast põgenedes ei saa ennast ometi jaanuarikuises plusskraadis ära külmetada. Alt saadeti rahvas tuppa tagasi, tegemist olevat "automaatse alarmiga". Tagasi toas saime pool 7 veel kolmanda häire ning seejärel jäi olukord rahulikuks.
Kella üheksa paiku liikusime hommikusöögile. Scott oli eile korraliku eeltöö teinud ning teadis täpselt, millise hiigelvõileiva ta omale valmistab. Poolest pätsist ciabattast, peekonist, juustust, tomatist, lehtsalatist, salaamist ja sinepist valmis Guinessi rekordivääriline võiku.
Käisime veel parafiinihoolduses, saime omale siidpehmed käed-jalad ning olime valmis koju sõitma. Reedel rendifirmas auto järel käies vaatasime paberitelt, et kirjutasime alla Mazda rendile. Suhteliselt suur oli üllatus kui pühapäeval Laulasmaa parklas piiksus hoopis Peugeot ning ühtegi Mazdat ei hakanud silma.
Saime reedel enne tipptundi linnast minema ning jõudsime just päikeseloojangu ajaks oma toa rõdule. Vahetasime riided ning jalutasime veeparki, et enne õhtusööki tunnike basseinides liguneda ja saunades veeta. Istusime aurusaunas, männikäbisaunas ning testisime veel mõnda. Tutvustasin Scottile ka õuebasseini, ta pidas seda liiga külmaks.
Õhtusöök oli meil Wiccas plaanis, mis on kuuldavasti juba mitu aastat olnud Hõbelusika nimekirjas. Leidsime menüüst sooja süldi ning lambapiimasupimagustoidu vahelt omale sobivad road ning tellisime põdra-kukeseenetartari, juustuvaliku ja räimed eelroaks, lamba sisefilee ja praetud koha pearoaks ning mustsõstrakoogi magustoiduks. Kui ettekandja tuli meile šampust juurde valama, andis mu jutukas abikaasa talle teada, et oleme seal oma pulma-aastapäeva tähistamas, mille peale tegi noormees meile esimese šampuseringi välja. Söök oli suurepärane - põdraliha imepehme, lammas ja koha mahlased ning mustsõstrakook mõnus kerge suutäis kõige peale.
Laupäeva hommikul saime voodist päikesetõusu vaadata ning ilusat ilma ära kasutades läksime kohe peale hommikusööki randa jalutama. Väga pikka ringi teha ei õnnestunud, sest juba kella ühest olid meil soolakamber ja massaažid plaanis. Peale massaaže läksime ka uuele ringile veekeskusesse ja saunadesse. Eilsest lemmikud välja valitud, alustasime just soola-aurusaunast ning käbisaunast. Vahepeal basseinialasse liikudes avastas Scott õuest Soome sauna ning vaatasime ka selle üle. Kui ma peale soome sauna õuebasseini läksin, siis esialgu vaatas ta mind veidi kahtlustavalt, aga järgmine aste oli see, kui mina sees mullivannis vedelesin ning Scott endiselt lava ja basseini vahet käis. Lubasin talle, et lumisemal talvel saab ta sama teha Agalis sauna ja lumekuhja vahet käies.
Õhtust läksime Verdesse sööma. Menüü polnud küll nii peen nagu kohe kõrvalolevas Wiccas (ei mingit õllevahtu magustoiduks), aga selle eest tundusid kõik asjad ahvatlevad (ei pidanud soojade sültide vahel laveerima). Võtsime marineeritud angersäga ja veise carpaccio eelroogadeks, pardisalati ja maisikana pearoogadeks ning Vana Tallinna Creme Brulee ning vaarikasõrnikud magustoiduks. Nii hea!
Vajusime kella 10 ajal voodisse ja kujutasime ette, kuidas hommikul üheksani magame, et siis väljapuhanult hommikusöögibuffeed rünnata. Mõeldud-tegemata. Kell 6 hommikul ärkasin tulekahjualarmi ja paanikas abikaasa peale. Vaatasin uksest välja ning kuna kuskil suitsu ei tundunud olevat, siis esimese hooga kohe evakueeruma ei hakanud. Ca viie minuti pärast pandi alarm kinni, et see siis kümmekond minutit hiljem uuesti tööle hakkaks. Nüüd paistis, et kõrvalmajast oli rahvas õue hakanud liikuma. Panin saapad jalga, et alla retseptsiooni uurima minna, kas on olukord "Päästku ennast, kes saab!" Ka teistest tubadest liiguti perede kaupa alla, kõik korralikult riidesse pandud. Sest ega põlevast majast põgenedes ei saa ennast ometi jaanuarikuises plusskraadis ära külmetada. Alt saadeti rahvas tuppa tagasi, tegemist olevat "automaatse alarmiga". Tagasi toas saime pool 7 veel kolmanda häire ning seejärel jäi olukord rahulikuks.
Kella üheksa paiku liikusime hommikusöögile. Scott oli eile korraliku eeltöö teinud ning teadis täpselt, millise hiigelvõileiva ta omale valmistab. Poolest pätsist ciabattast, peekonist, juustust, tomatist, lehtsalatist, salaamist ja sinepist valmis Guinessi rekordivääriline võiku.
Käisime veel parafiinihoolduses, saime omale siidpehmed käed-jalad ning olime valmis koju sõitma. Reedel rendifirmas auto järel käies vaatasime paberitelt, et kirjutasime alla Mazda rendile. Suhteliselt suur oli üllatus kui pühapäeval Laulasmaa parklas piiksus hoopis Peugeot ning ühtegi Mazdat ei hakanud silma.
