Lugesin oma Praha-aegseid postitusi, sest ma olen ju nii hea sulesepp, et vahest tuleb ikka omalgi kirjapandud kvaliteettekstid uuesti üle lugeda ja nii ma sattusingi Praha üürituru-teemalise postituse otsa. Mäletan oma toonast hämmingut, kui vaatasin kuulutusi, kus üürimiseks pakuti tuba ühese voodiga (mida oleks kaks meest kasutanud kordamööda, sest teine huviline töötas öövahetuses), kerge sirmiga eraldatud nurka köögis (sirmi taga oli siis voodi ja riidenagi) ning tuba, kust pääses pissile vaid läbi magamistubade, mis olid samuti välja üüritud. Kui väga peab ikka keegi tahtma Prahas elada, et oleks nõus sellistes tingimustes mitte ainult majutuma vaid nende eest lausa maksma. Nüüd sattusin sarnast üürikuulutust nägema ka Tallinnas - vanalinnas asuva korteri pikas koridoris on kummalgi küljel seinaorvad, kuhu mahub voodi ja öökapp ning mis on siis ülejäänud koridorist bambusrulooga eraldatud. Selliseid "tube" oli seal korteris kaks, kumbki hinnaga 275 eurot kuu + kommunaalid. Selle peale hakkas kohe mõte liikuma, kuidas mul on täiesti kasutamata sein korteris (või noh, mis kasutamata, korra nädalas on selle seina ees pesukuivatusrest), mille äärde ma saaks panna neljase nari. Ega neil seal ju istuda pole vaja ja magama mahuks neljalt kihilt panna küll. Kuna siis poleks pesuresti enam kuhugi panna, siis pesu kuivataks otse nari peal ja päevasel ajal, kui üürnikud tööl on. Nii, et kellel toas mõni ruutmeeter ruumi üle, siis siin ärimudel teile.
Ühtlasi avastasin mõni päev tagasi audioraamatute peamise miinuse. Kui ma tavalisel raamatul jõuan näiteks mõne igavama peatüki juurde või kohta, mis mulle lihtsalt väga ei meeldi või huvi ei paku, siis silman diagonaalis teksti ning keeran lehti oluliselt kiiremini edasi. Audioraamatus pole aga midagi keerata ning näpuga seda skaalat nihutades võid ülejärgmise lõigu asemel järgmisse raamatusse sattuda omadega. Ja nii ma siis läksin mõni päev tagasi tööle ja kuulasin suurema osa teest seda, kuidas peategelane elektritoolil hukati, mis hääli ta tegi, mis organid kõigepealt sulama hakkasid ja kust kui palju verd välja voolas. Kas mul seda nüüd nii detailirohkelt ikka teada oli vaja?
Sellega seoses tekkis meil kontoris kerge diskussioon, et "USAs ju alles hiljuti oli veel surmanuhtlus legaalne". Kiire konsulteerimine Google'iga andis aga teada, et surmanuhtlus on isegi praegu veel täiesti legaalne ning aktiivses kasutuses 30 osariigis. Aastal 2018 näiteks tapeti seal 23 inimest mürgisüstiga ning 2 elektritoolil. Hea, et nad vähemalt enam neid oksa ei tõmba ega mõningate islamimaade kohaselt kividega surnuks ei loobi.
Edit: seda postitust kirjutades guugeldasin veel natuke ning sain teada, et, mida õnne, üheksas osariigis saavad surmamõistetud täiendavalt valida surmanuhtluse liigi. Vaikimisi on selleks siis mürgisüst, kuues osariigis saab valida elektritooli, kahes mürgigaasi ning ühes, Utah's on võimalik omale tellida laskekomando.
Ristilöömise ning ülestõusmise vahepeal ehk laupäeval käisime Katsi ja Kellyga jalutamas ning väga munapühatemaatiliselt andis raudteejaama kandis üks hiigeljänes koibadele valu. Algul ei saanud aru, miks ta nagu selles kilpkonna ja jänese muinasjutus arutult ringi lidub, aga siis selgus, et ta üritab kajakate eest plehku panna.
Tahtsin veel oma oma juuksuribronnikogemust jagada, aga teinekord. Jää ootele.
Ühtlasi avastasin mõni päev tagasi audioraamatute peamise miinuse. Kui ma tavalisel raamatul jõuan näiteks mõne igavama peatüki juurde või kohta, mis mulle lihtsalt väga ei meeldi või huvi ei paku, siis silman diagonaalis teksti ning keeran lehti oluliselt kiiremini edasi. Audioraamatus pole aga midagi keerata ning näpuga seda skaalat nihutades võid ülejärgmise lõigu asemel järgmisse raamatusse sattuda omadega. Ja nii ma siis läksin mõni päev tagasi tööle ja kuulasin suurema osa teest seda, kuidas peategelane elektritoolil hukati, mis hääli ta tegi, mis organid kõigepealt sulama hakkasid ja kust kui palju verd välja voolas. Kas mul seda nüüd nii detailirohkelt ikka teada oli vaja?
Sellega seoses tekkis meil kontoris kerge diskussioon, et "USAs ju alles hiljuti oli veel surmanuhtlus legaalne". Kiire konsulteerimine Google'iga andis aga teada, et surmanuhtlus on isegi praegu veel täiesti legaalne ning aktiivses kasutuses 30 osariigis. Aastal 2018 näiteks tapeti seal 23 inimest mürgisüstiga ning 2 elektritoolil. Hea, et nad vähemalt enam neid oksa ei tõmba ega mõningate islamimaade kohaselt kividega surnuks ei loobi.
Edit: seda postitust kirjutades guugeldasin veel natuke ning sain teada, et, mida õnne, üheksas osariigis saavad surmamõistetud täiendavalt valida surmanuhtluse liigi. Vaikimisi on selleks siis mürgisüst, kuues osariigis saab valida elektritooli, kahes mürgigaasi ning ühes, Utah's on võimalik omale tellida laskekomando.
Ristilöömise ning ülestõusmise vahepeal ehk laupäeval käisime Katsi ja Kellyga jalutamas ning väga munapühatemaatiliselt andis raudteejaama kandis üks hiigeljänes koibadele valu. Algul ei saanud aru, miks ta nagu selles kilpkonna ja jänese muinasjutus arutult ringi lidub, aga siis selgus, et ta üritab kajakate eest plehku panna.
Tahtsin veel oma oma juuksuribronnikogemust jagada, aga teinekord. Jää ootele.
