Granaatõunasupp sai järgmisel hommikul läbi ning pikemat pausi tegemata alustasin järgmisega. Olin just Tripist kolm raamatut välja noppinud ja need soetanud (eBay, osta.ee ja raamatukogu). Kaks kolmest on läbi loetud :)
Michael Sutcliff "Are you experienced?"
Stiililt natuke Peter Moore'i "Tualetis mitte sittuda" sarnane. Raamat briti noortest, kes lähevad peale keskkooli erinevatesse maailma paikadesse ennast avastama. Peategelased Dave ja Liz, Dave'i parima sõbra pruut sõidavad Lizi soovil kolmeks kuuks Indiasse. Esimesed tülid ja lahkarvamused (Dave tahab Liziga seksida, Liza Dave'iga ei taha) tekivad neil juba Londonis. Aga kuna reisi ärajätmine tähendaks Dave'i jaoks allaandmist (India-reis on tõestamaks teistele, et ta saab sellega hakkama), siis reisi ära ei jäeta. Ning samuti ei kaota ta lootust Lizi voodissesaamiseks. Dave vihkab Indiat algusest peale ning loomulikult ei saagi siis midagi hästi minna. Pärast kuuajalist taimetoitlust (liha on soovitatav eurooplastel hügieeninõuete mittejärgimise tõttu mitte süüa) näeb Dave tänaval hamburgeribaari. Tellib omale lambaburgeri, friikad ja Campa Cola. Tänab kõiki taevaseid ja maiseid jõude, mis ta sellesse baari viisid, kus ta nüüd "päris toitu" süüa saab. Hamburgeriga poole peale jõudnud, "I started to think that I haven't seen any sheeps in India. What could it be in my hamburger? A dog?". Poolik hamburger jäi lauale ning vaevalt tänavale jõudnud, oksendas ta ka söödud poole välja. "A cannibal-dog" tuli seda lakkuma :) Pole vist vaja lisada, et terve järgmise nädala veetis ta suurem osa ajast oma hotellitoa tualetis. Sarnaseid situatsioone on raamat täis. Kerge, kiire, naljakas lugemine.
Peter Matthiessen "Lumeleopard"
Septembri lõpus 1973 alustasid kaks meest ekspeditsiooni Himaalajas. Alustades oma ekspeditsiooni Pokharast, läbi Annapurna mäestiku, oli nende lõppsiht Kristallklooster, mille ümbruses oli lootust näha lumeleopardi. Looma, keda oli sinnani näinud vaid loetud arv valgeid inimesi. Põimides oma reisikirja nii lugusid oma pere-elust, pöördumisest zen-budismi poole kui ka piirkonna ajalugu, tegi ta raamatust väga nauditava lugemise. Kuigi seda ei olnud kerge lugeda meeletu infokoguse tõttu, sai raamat ikka üsna kiirelt läbi. Alguses suuremalt jaolt rahulikud looduskirjeldused vahetas üks hetk välja põnevus - kas ta näeb oma lumeleopardi, kas ta auklikud saapad, telk ja magamiskott peavad vastu, kas šerpad ja kandjad peavad ekspeditsiooni lõpuni vastu? Lisaks oma kohati viletsast varustusest (auklike ja pigistavate saabastega läbisid nad päeval sügisese jõe ning vastu õhtut, samade saabastega lumes käies muutusid need jääklompideks jalgade ümber), kohati lihtsalt kõrgmäestikust tingitud probleemidele tuli neil pidevalt muretseda ka uute kandjate leidmise pärast, sest ühedki ei pidanud väga pikalt vastu. Uskumatu reis ja uskumatult hea reisikiri :)
Michael Sutcliff "Are you experienced?"
Stiililt natuke Peter Moore'i "Tualetis mitte sittuda" sarnane. Raamat briti noortest, kes lähevad peale keskkooli erinevatesse maailma paikadesse ennast avastama. Peategelased Dave ja Liz, Dave'i parima sõbra pruut sõidavad Lizi soovil kolmeks kuuks Indiasse. Esimesed tülid ja lahkarvamused (Dave tahab Liziga seksida, Liza Dave'iga ei taha) tekivad neil juba Londonis. Aga kuna reisi ärajätmine tähendaks Dave'i jaoks allaandmist (India-reis on tõestamaks teistele, et ta saab sellega hakkama), siis reisi ära ei jäeta. Ning samuti ei kaota ta lootust Lizi voodissesaamiseks. Dave vihkab Indiat algusest peale ning loomulikult ei saagi siis midagi hästi minna. Pärast kuuajalist taimetoitlust (liha on soovitatav eurooplastel hügieeninõuete mittejärgimise tõttu mitte süüa) näeb Dave tänaval hamburgeribaari. Tellib omale lambaburgeri, friikad ja Campa Cola. Tänab kõiki taevaseid ja maiseid jõude, mis ta sellesse baari viisid, kus ta nüüd "päris toitu" süüa saab. Hamburgeriga poole peale jõudnud, "I started to think that I haven't seen any sheeps in India. What could it be in my hamburger? A dog?". Poolik hamburger jäi lauale ning vaevalt tänavale jõudnud, oksendas ta ka söödud poole välja. "A cannibal-dog" tuli seda lakkuma :) Pole vist vaja lisada, et terve järgmise nädala veetis ta suurem osa ajast oma hotellitoa tualetis. Sarnaseid situatsioone on raamat täis. Kerge, kiire, naljakas lugemine.
Peter Matthiessen "Lumeleopard"
Septembri lõpus 1973 alustasid kaks meest ekspeditsiooni Himaalajas. Alustades oma ekspeditsiooni Pokharast, läbi Annapurna mäestiku, oli nende lõppsiht Kristallklooster, mille ümbruses oli lootust näha lumeleopardi. Looma, keda oli sinnani näinud vaid loetud arv valgeid inimesi. Põimides oma reisikirja nii lugusid oma pere-elust, pöördumisest zen-budismi poole kui ka piirkonna ajalugu, tegi ta raamatust väga nauditava lugemise. Kuigi seda ei olnud kerge lugeda meeletu infokoguse tõttu, sai raamat ikka üsna kiirelt läbi. Alguses suuremalt jaolt rahulikud looduskirjeldused vahetas üks hetk välja põnevus - kas ta näeb oma lumeleopardi, kas ta auklikud saapad, telk ja magamiskott peavad vastu, kas šerpad ja kandjad peavad ekspeditsiooni lõpuni vastu? Lisaks oma kohati viletsast varustusest (auklike ja pigistavate saabastega läbisid nad päeval sügisese jõe ning vastu õhtut, samade saabastega lumes käies muutusid need jääklompideks jalgade ümber), kohati lihtsalt kõrgmäestikust tingitud probleemidele tuli neil pidevalt muretseda ka uute kandjate leidmise pärast, sest ühedki ei pidanud väga pikalt vastu. Uskumatu reis ja uskumatult hea reisikiri :)
