Raamatukuu november

Jan Beltrán - La mala vida ehk neetud elu
Justin Petrone - Minu Eesti
Fay Weldon - Võõrasema päevikud
E. M. Forster - Teekond Indiasse
Mele Pesti, Kristjan Jannsen - Mate ja miljon mahla
Stephen Leather - Isiklik tantsija

Endiselt on pooleli Salman Rushdie - Kesköö lapsed ja Paul Theroux - The Great Railway Bazaar. Alustamist ootab Kristiina Praakli - Minu Itaalia. Itaalialinki otsima minnes avastasin, et just on trükikojast väljas ka Kaia-Kaire Hundi - Minu Nepaal. Võtan plaani vaatamata õigekeeleveale esikaanel... :)

Private Dancer

Stephen Leather - Isiklik tantsija

Üsna vaikselt ilmus sügisel kaupluste raamatulettidele Stephen Leather'i raamat "Isiklik tantsija". Tavaliselt tutvun uute raamatutega Apollo sissepääsu juures, antud raamatu eestikeelse versiooni reklaami leidsin hoopis trip.ee-st. Tõenäoliselt võinuks see mul kahe silma vahele jääda, kui raamat poleks olnud mu soetamist ja lugemist ootavate raamatute nimekirjas juba mõnda kuud ootel olnud. Suvel said ostetud lennukipiletid Kagu-Aasiasse ning nagu ikka hakkasin lugema ka raamatuid, eelkõige ilukirjandust antud piirkonna kohta.

Tõenäoliselt on uuel kirjastusel keeruline suurelt turule tulla ning kohe raamatupoodides parimaid asukohti eeldada. Seega on väga tervitatav kõikvõimalike muude reklaamikanalite kasutamine - näiteks Twitter ja Facebook. Või lausa eraldi koduleht.

Raamatu teemaks on prostitutsioon Tais ning farang, kes armub kohalikku baaritantsijasse ja prostituuti. Algus on ilus, tüdruk on ilus, tema unelmate naine, kes kinnitab talle, et armastab teda ning soovib töö baaris lõpetada. Ilus elu muutub kiirelt kahtlustest kubisevaks ning kättemaksukirg aina kasvab. Kõige selle juures ei suuda ta siiski tüdrukust loobuda.

Esimesest peatükist alates on lugeja tegevuses sees, tunnetab Bangkoki kuumust, näeb pikkade jalgadega brünette strippareid, elab baaride suitsuses õhus.

Stephen Leather on kasutanud üsna omapärast lähenemist - mina-tegelastena saavad sõna peaaegu kõik tegelased, seega saab lugeja näha lugu kõikidest vaatenurkadest. Kui alguses tundub farang Pete tore ja Joy tundetu hoor, siis raamatu jooksul hakkavad rollid muutuma. Hakkad märkama Joy segadust ja seda, et tal tegelikult ei ole valikuid ning Pete’i järjest kasvavat kättemaksutahet.

Eraldi tahan kiita tõlget. Ma olen viimasel ajal hakanud äsjailmunud tõlkeraamatuid täiesti vältima, sest liiga suur osa ei kannata neist lugemist. Seega saavad minu raamaturaha pigem välismaised kirjastused, netipoed ja eBay müüjad. Seda suurem oli rõõm kui „Isklik tantsija“ osutus keeleliselt väga nauditavaks, sõnakasutus oli sujuv ning ühtlane vaatamata sellele, et tõlkimises osales kolm eraldi isikut. Samale tiimile võiksin ma kokku panna terve nimekirja raamatutest, mis tasuks ka Eestis välja anda :)

Ainus, mida ma mõnevõrra kritiseeriksin, on kujundus ja kaanefoto. Eestis pannakse üldjuhul üsna suurt rõhku raamatute (ja ka CD-de) kujundusele, selle raamatu puhul on aga kasutatud originaali kujundust, mille stiil ei kuulu mu lemmikute hulka. Samas on mul hea meel, et raamat anti välja paperback'ina ja mõistliku hinnaga ning ma ei ole sunnitud maksma selle eest, mis tegelikult ei ole üldse oluline.

Pink'n'flower

Tallinn,
25.11.2009

Mate ja miljon mahla

Mele Pesti, Kristjan Jansen - Mate ja miljon mahla

Mulle meeldib, et raamatute väljaandjad/autorid võimaldavad lugejal enne ostmist valitud peatükke lugeda. Amazonis on see tänuväärt võimalus ammu olemas, kohalikes raamatupoodides paraku mitte. Seda enam on hea meel avastada, et mõnel raamatul on oma kodulehekülg, kus saab tutvuda raamatu saamisloo ja sisuga. Olles lugenud läbi pooled tasuta peatükkidest, läksin ja ostsin raamatu. Alustasin selle lugemist väga entusiastlikult, aga peale esimest kolmandikku hakkasid nii info kogus kui kiirelt vahelduvad pildid natuke väsitama.

Kirjastiil oli hea, poole raamatu peal ei pidanud enam vaatama, kumb kirjutanud on, nende stiilid olid niivõrd erinevad. Lõpupoole sai Kristjan paraku oluliselt vähem sõna. Mulle meeldis raamatu kujundus ning seesolevad pildid :) Ja samuti see, et keskenduti riikidele-linnadele-inimestele-reisile, mitte omavahelistele suhetele ja enda tegemistele ning suudeti reis ühtse ja loogilises järjekorras olevana kirja panna. Kõigi kolme mainitud plussiga osutus see raamat kordades paremaks kui "Minu ..." sarja raamatud.

Kui ma jõudsin viimase reisipeatükini, kus tuli juttu miljonist mahlast, meenus taas raamatu esimeses pooles kirjutatu, et mate on “väikesest kõrvitsast tehtud pall, mille seest yerbat juuakse” (tegelikult on mate ju yerbast/yerba matest tehtud jook, mida juuakse calebasist, imedes seda läbi bombilla) ja raamatu pealkiri, kus nad on seda sõna/jooki/palli kasutanud, siis tegi see natuke nõutuks ning vähendas raamatus oleva info usaldusväärsust...

Aga Cidade Baixa ja Cidade de Deusi otsin oma filmiriiulist välja ja vaatan uuesti ära :)

Chocolate time

Tallinn,
24.11.2009

Murgh makhani (võikana)

Murgh makhani kahele:

Lõika kaks kanafileed suuremateks tükkideks ja pane paariks tunniks jogurtimarinaadi.

Marinaadi jaoks:
Nõruta 400 ml topsitäis Nopri jogurtit. Purusta (blenderis) jupp ingverit ja 3 küüslauguküünt. Lisa jogurt, 1/3 tl tšillipulbrit või teravat paprikapulbrit, 1/4 tl vürtsköömnepulbrit, 1/4 tl garam masalat, 1/4 tl soola, 1 spl laimimahla, soovi korral jahvatatud sandlipuud või tandoori toiduvärvi ning sega kõik hästi läbi.

Kui kana on kpsetamiseks valmis, vala paksu põhjaga poti põhja õli ning vala potti kana koos marinaadiga. Küpseta madalal tulel aeg-ajalt segades kuni kana on pehme. Kana küpsemise ajal valmista makhani kaste.

Makhani kastme jaoks:
Purusta 350 grammi kirsstomateid ning pane need pannile. Küpseta ca 5 minutit, kuni vedelik on veidi aurustunud. Lisa 50 grammi sulatatud ja jahutatud võid, 1/4 tl paprikapulbrit, 1/4 tl garam masalat, soola ja soovi korral paar tilka äädikat. 30 sekundi pärast vala juurde 20 grammi kohvikoort ning sega kaste läbi. Vala kaste kana juurde, sega läbi ning serveeri kohe.

Mina tegin kana juurde naani, aga selle tegemine vajab veel pisut lihvimist :)

Tallinn,
22.11.2009

Teekond Indiasse

E. M. Forster - Teekond Indiasse

Londonist pärit noor Adela ja tema kaaslane, proua Moore jõuavad 1920ndatel Indiasse, kus Adela peaks kohtuma proua Moore'i pojaga, kes on seal rahukohtunikuks. Nagu enamus britte, peavad ka nemad algul sealset Briti kogukonda väga kitsarinnalisteks ning kammitsetuteks ja soovivad selle asemel näha "tõelist" Indiat. Nad paluvad india moslemil, arstina töötaval Azizil tutvustada omale tõelist Indiat, mispeale mees viib nad vaatama lähedalasuvaid koopaid. Ta korraldab väljasõitu väga pühendunult, kuid koobastes leiab aset intsident, mis viib rahutuste ja tülideni nii indialaste ja brittide vahel kui ka mõlema kogukonna siseselt.

Forster on loonud väga usutava pildi sajandialguse Indiast ning sealelavatest brittidest ja indialastest. Ta toob lugejani ilustamata mõlema poole häid ja halbu külgi, vastuolulisi suhteid ja usalduse tekkimist, hoidmist ja kadumist.

Mis iganes

Whatever works - režissöör Woody Allen

Valisime kahe filmi, uusima Woody Alleni oma ja jaapani animatsiooni "Ponyo mäe otsas" vahel ja ma olen väga rahul, et Woody Alleni kasuks otsustasime. See oli lihtsalt algusest lõpuni ülihea ja üks paremaid ning sarkastilisemaid komöödiaid, mida ma näinud olen.

Boris on ebaõnnestunud enesetapukatse üle elanud isehakanud geenius, kes on veendunud kogu inimkonna eksistentsi mõttetuses ning räägib seda kõikidele, kes vähegi kuulama satuvad. Kui tema ellu satub noor ja naiivne, kodust põgenenud ning äsja New Yorki jõudnud Melody, tekib nende kahe vahel mõnevõrra ootamatu sõprus. Olukord muutub keeruliseks ja lõbusaks, kui üksteise järel jõuavad New Yorki Melody esialgu väga konservatiivsed vanemad.

Mulle meeldis Borise sarkasm ning ülepaisutatud karakterid - 50-ndate Ameerikale tüüpiline koduperenaine, lõunaosariigist pärit tüdruku naiivsus, homoseksuaalsust tunnistav mees.

Touch of Paris

Tallinn,
21.11.2009

The little secrets

Tallinn,
20.11.2009

Ajaränduri naine

The Time Traveler's Wife, režissöör Robert Schwentke

Tegelikult sai seda filmi lihtsalt ajaviiteks vaatama mindud ja mingit erilist elamust ma ei oodanudki. Film isegi üllatas natuke, sest ma kartsin midagi sarnast lääget nagu Maja järve ääres, aga kui ajas rändamine kõrvale jätta, siis jooksis film üsna realistlikke radu mööda. Päris inimesed päris (suhte)probleemidega.

Henryl on geneetiline haigus, mis paneb ta ajas liikuma. Ta ei saa aega ega kohta ise valida ning ei tea kunagi, kuna teda ootab ees järjekordne kadumine. Vaatamata sellele suudab ta luua perekonna ning elada vähemalt näiliselt normaalset elu.

Ma ei saa mainimata jätta Henryt kehastanud Eric Banat, kes nägi hallinevate juustega välja nagu Richard Gere :)

Päikesest roosa

Tartu,
01.11.2009

Nädalavahetused sõprade, söögi ja kohvikutega

Mulle meeldivad mu mõnusad, soojad ja laisad nädalavahetused sõprade, hea söögi, kohvikute ja turulkäikudega :)

Eelmisel nädalal avastasin enda jaoks jogurti masala seguga. Võta tops maitsestamata mahejogurtit, lisa lusikatäis yogurt lassi & cake masala segu, soovi korral pool teelusikatäit suhkurt ning sega korralikult läbi. Lisa vastavalt maitsele peotäis rosinaid, pähkleid, mandleid või kuivatatud puuvilju, sega läbi, lase natuke seista ning serveeri. Masalasegu võib valmistada ka ise, segades kokku jahvatatud kaneeli, kardemoni, nelki, tähtaniisi, vaniljet, musta pipart ja musta kardemoni.

Tallinn,
15.11.2009

Võõrasema päevikud

Fay Weldon - Võõrasema päevikud

Tagakaanel on kirjas:
"Isobel on imekena, võluv tütarlaps, kes töötab koolivaheajal vanadekodus põetajana ja on oma isa Gavini silmatera. Ootamatult kurja võõrasema rolli sattunud Sappho püüab kogu hingest Isobeli sõprust võita ja endale uues peres kohta leida. See pole kerge, aga keegi polegi talle kerget elu lubanud. Sappho jääb enesele kindlaks, aga tal on minevik, mis töötab tema vastu. Kui selgub, et üldlevinud arvamusele vastupidiselt on Isobel see, kes röövib Gavini armastuse ja tähelepanu ning Sappho see, kel tuleb mehe kiindumuse pärast võidelda, kaotab Sappho pea. Kuidas abikaasa tagasi võita?"

Ma ei peaks enam arvama, et tagakaanel kirjutatu kuidagi ka seda edasi annab, mida raamatust oodata on. Aga ikka ja jälle taban ennast raamatuid lugedes mõttelt, et ma ootasin ju hoopis midagi muud.

Tagakaanel kirjutatu moodustab vaid väikese osa raamatust. Hoopis suurem roll on Sappho psühhiaatrist emal, kes oma tütre päevikuid loeb ja neid analüüsib, üritades samal ajal suhet korrus kõrgemal elava meesterahvaga suhet säilitada. Ja minu meelest ei olnud raamat sellest, kuidas Sappho üritab meest tagasi võita vaid sellest, kui pime mõni naine on ja kui palju lollusi on ta võimeline tegema. Ausalt öeldes ajas tema käitumine mind raamatu lõpus juba närvi :)

Muide, see koht, kus mainiti, et Isobel töötab vanadekodus, jäi mul kuidagi kahe silma vahele.

Minu Eesti

Justin Petrone - Minu Eesti

Enne kui ma seda raamatut lugema hakkasin, arvasin, et novembris ilmuv ingliskeelne versioon oleks tore kingitus mõnele välismaal elavale sõbrale. Et saavad võib-olla Eestist midagi uut ja huvitavat teada. Peale raamatu läbilugemist ma seda enam ei arva.

Mitte, et raamat oleks halb olnud. Aga ta lihtsalt ei olnud see, mida oleks oodanud. Ta oli teistsugune kui ülejäänud Minu-sarja raamatud. Oli vähem Eestit ja rohkem Epu ja Justini suhteid. Minule, kes ma olen nende tegemistega Eestis kursis ja lugesin raamatut kui "omadest", oli see kahtlemata huvitav, aga tõenäoliselt meie Barcelonas elavad sõbrad ei oskaks seda nii palju hinnata.

Mulle meeldis Justini kirjastiil, tõenäoliselt on see siianiloetud sama sarja raamatutest parim. Väga tore oli läbivalt lugeda, kuidas ta söögilauas pidevalt muretses, et äkki keegi siiski leiab, et ta taldrikusse mahub tükike sülti.

Natuke kummaline oli lugeda tädi Salme Õismäe aadressi ja Priit Kõrvitsast, kes valmistas võltspasse, samuti Epu joodikust onu Toivost ja väga paljudest muudest inimestest, keda nimepidi mainiti. Kui passitegija puhul oligi valenime kasutatud, siis ülejäänud inimesed on siiski ju reaalsed.

Cabeza de perro

Santi Amodeo - Cabeza de perro

Kui ma selle filmi omale mõned aastad tagasi ostsin, siis oskasin ma piisavalt Hispaania keelt ja puuduv tõlge ei oleks probleeme tekitanud. Aga film jäi siis vaatamata ja nüüd vaadates läks paraku palju kaduma.

18-aastane Samuel põeb haruldast neuroloogilist haigust ning ettevaatlikud vanemad üritavad poissi kõigiti igasuguste ohtude eest kaitsta. Kui poiss satub kogemata Madridi, otsustab ta koju tagasi mitte pöörduda ning alustab seal iseseisvat elu. Ta teeb juhutöid, satub probleemidesse, leiab lahendusi ning lõpuks ka armastuse :)

Ainult see, et kellegi aju töötab teistmoodi, ei tähenda veel, et ta hull oleks...

Armastades neetud elu

Jan Beltrán - La mala vida ehk neetud elu

Barcelona oli see, mille pärast ma selle raamatu ostsin ja selles ei tulnud pettuda, tegevus toimus tuttavates ja koduseks saanud kohtades.

Raamatus oli kolm põhilist liini - Tallinnast läbi Moskva, Stockholmi, Amsterdami ja Lissaboni Barcelonasse jõudnud ja seal kodu leidnud Kristian, Mehhikos üleskasvanud, lapsena preestri poolt väärkoheldud ja samuti lõpuks Barcelonasse jõudnud Antonio ja Barcelonas vahetult enne II Maailmasõda sündinud ning seal ka üleskasvanud Rosa, kelle teed ristuvad lõpuks kõik Barcelonas. Raamatu esimeses kahes kolmandikus jooksevad nende tegevused peatükkide kaupa paralleelselt ning lühikesed peatükid (kuni 5-6 lk) on alguses natuke harjumatud.

Suurelt jaolt oli tegemist geiromaaniga, kus autor seksi puudutavates kirjeldustes kohati liiga detailidesse laskub, samas jälle suhete lahkamisel selle nö. tasa teeb.

Kõrvitsasupp kitsejuustuga

Sulata potis või ja prae hakitud sibul selles klaasjaks. Lisa kõrvitsakuubikud ning kuumuta mõni minut. Vala potti vett või puljongit (nii, et kõrvits oleks kaetud) ja hauta, kuni tükid on pehmed. Püreesta ja lisa supile piim (samapalju kui vett) ning maitsesta soola ja pipraga. Soovi korral lisa ka spagetitükke ning keeda kuni spagetid on pehmed. Serveeri natukese parmesani ja rohke kitsetoorjuustuga.

Tallinn,
07.11.2009

Eneli Pariisi õunakook

Sega 1,5 dl jahu, 1 dl suhkurt, 1 tl küpsetuspubrit ja natuke soola, lisa vaniljet ja muskaati, kolm muna, 3 spl õli ja 1 dl piima. Sega korralikult läbi ja lisa kooritud ja hakitud õunad (kogus vastavalt soovile). Küpseta eelsoojendatud ahjus 200 kraadi juures 30-40 minutit. Vahepeal sega 0,75 dl suhkurt, 50 gr sulatatud võid ja üks muna ning vala segu koogi peale. Küpseta veel 10 minutit ja serveeri soojalt.

Tallinn,
07.11.2009

Tropical Delight

Tallinn,
07.11.2009

Kirelõõm

Canone Inverso - making love

See on üks neist filmidest, mis mul pikalt riiulis seisis ja vaatamist ootas. Eno Varga on andekas viiulivirtuoos, kes kohtub noore ja andeka pianisti Sophie Levyga ning ei suuda teda enam unustada. Nad teevad muusikat, nad kohtuvad, nad lahkuvad taas teineteisest... et taas kohtuda. Kuni natsid hakkavad juute koondulaagrisse saatma. Filmil on kaks raami ümber - lugu jutustatakse 25 aastat hiljem, Praha kevade ajal läbi Eno venna Davidi ning Eno ja Sophie tütre Constanza kohtumise, mida kirjeldab Constanza oma vanaisale.

Mulle meeldis see kirg muusika vastu, mida need noored poisid tundsid, aga nende raamidega mindi natuke liiale, tausta oli paljuvõitu.

Hecuba pärast

Linnateater - Hecuba pärast, lavastaja Priit Võigemast

Tegemist on etüüdidel põhineva etendusega näitlejatest, nende otsingutest, leidmaks vastust küsimusele, kes nad tegelikult on, mida nad teevad ja miks nad seda teevad. Näidates ühte pikka päeva näitleja elust, etendati vaatajale kõikvõimalikud arvamused ja klišeed näitlejate kohta: nad on õhtust õhtusse laval, sest nad ei oska midagi asjalikku teha, nad on geid, kes tahavad omale grimmi teha ja retuuse kanda, nad on tühja pilguga saali vahtivad mõttetud mehed.

Mulle meeldivad kohutavalt Indrek Ojari, Priit Võigemast ja Argo Aadli ja ma pole ka Linnateatris veel kordagi pidanud pettuma. Suurepärane etendus, mis oma paroodilisel viisil näitas näitlejate argipäeva.

Petrone Print - blogikampaania

Petrone Print alustas blogi-turunduse kampaaniat. Selles osalemiseks tuleb postitada oma blogis järgmised viis linki:

* Berit Renseri ja Terje Toomistu hüpnootilise reisiromaani “Seitse maailma” treiler
* Justin Petrone intervjuu KUKU-raadios, kus ta räägib oma raamatust “Minu Eesti”
* Kaja Tampere intervjuu KUKU-raadios, kus ta räägib oma raamatust “Minu Soome”
* Meenutus raamatu “Minu Austraalia” esitluspeost
* Petrone Print kirjastus ja netipood

Reeglid:
- Blogi peab olema juba enne kampaaniat aktiivselt toimiv.
- Lingid peavad olema aktiivseks tehtud.
- Lisaks linkidele tuleb postitada ka reeglid ja auhinnaraamatute nimekiri, et ka Sinu sõbrad saaksid tahtmise korral kampaanias osaleda.
- Kampaania algab 3. novembril ja kestab 3. detsembrini.
- Üks blogi tohib osaleda üks kord.

Pärast postitamist saada oma meil blogilingiga aadressile blogikampaania@gmail.com ja anna teada, millist raamatut sooviksid endale kingiks ning kuidas sooviksid seda kätte saada (kas tuled ise Tartus järele või lisad oma postiaadressi).

Valik on Petrone Print kirjastuselt järgmine:
Minu Ameerika 1 – http://www.petroneprint.ee/minu_ameerika.php
Minu Ameerika 2 - http://www.petroneprint.ee/minu_ameerika_2.php
Minu Hispaania – http://www.petroneprint.ee/minu_hispaania.php
Minu Argentina – http://www.petroneprint.ee/minu_argentina.php
Minu Itaalia – http://www.petroneprint.ee/minu_itaalia.php
Minu Alaska – http://www.petroneprint.ee/minu_alaska.php
Minu Moldova – http://www.petroneprint.ee/minu_moldova.php
Minu Tai – http://www.petroneprint.ee/minu_tai.php
Naisena sündinud, 20 aastat hiljem, 1. osa – http://www.petroneprint.ee/naisena_syndinud.php
Naisena sündinud, 20 aastat hiljem, 2. osa – http://www.petroneprint.ee/naisena_syndinud_2.php
Lagerii – http://www.petroneprint.ee/lagerii.php
Tähe tänav – http://www.petroneprint.ee/tahe_tanav.php
daki.elab.siin – http://www.petroneprint.ee/daki_elab_siin.php
Tule, ma jutustan sulle loo – http://www.petroneprint.ee/tule_ma_jutustan_sulle_loo.php
Meestest, lihtsalt – http://www.petroneprint.ee/meestest_lihtsalt.php
Luugiga lehm – http://www.petroneprint.ee/luugiga_lehm.php
Kust tuli pilv – http://www.petroneprint.ee/kust_tuli_pilv.php

Käsitööstus - the next level

Tegime eile suurema käsitöötoa ja viltisime rea ehtekarpe ja mõned meist ka lambaid :)

Tallinn,
04.11.2009

The Boy in the striped Pyjamas

Ma teen seda üsna tihti, et loen raamatu läbi ja siis vaatan filmi peale. Või vastupidi :) Vaatamata sellele, et raamat oli värskelt läbi loetud ja temaatika ning lõpplahendus teada, pani film ikka kaasa elama. Ikka tekkis tunne, et äkki ei lähe nii nagu raamatus...

Tavaliselt on raamat parem kui film, aga siinkohal olid nad nii erinevalt esitatud, et täitsa raske on võrrelda. Mulle meeldis raamat selle lihtsuses ja naiivsuses. Filmis ei suudetud hästi seda 9-aastase vaatenurka edasi anda ja mõjus seega mõnevõrra tõsisemana. Filmis oli palju Bruno igapäevaseid mõtteid ära jäetud (minevik vanaemaga, suhted õe ja teenijaga) ning keskendutud rohkem sõjale, vangilaagrile, isa suhetele pere, sõja ja Führeri suhtes.

Asa Butterfield mängis Bruno osa täiesti suurepäraselt, sellisena kujutasin ma Brunot ette ka raamatut lugedes. Vera Farmiga mängis pereema ka eelmisel nädalal nähtud "Orvus".

Raamatukuu oktoober 2009

John Boyne Poiss triibulises pidžaamas
David Hatcher Childress - Hiina, Sise-Aasia ja India kadunud linnad
Zadie Smith - Valged hambad

Pooleli on Salman Rushdie - Kesköö lapsed ja taas võtsin riiulist välja juba veebruaris alustatud Paul Theroux - The Great Railway Bazaar.

Hommikused arooniad

Tartu,
01.11.2009