neljapäev, 16. september 2010

Minu Austraalia

Airi Illison-Cruz - Minu Austraalia

Mul on hea meel, et Airi oma nõmeda Eesti elukaaslase maha jättis ja Austraaliast uue ja toreda leidis. Ja, et ta sai täita oma unistuse ja kirjutada raamat sellest, kuidas ta Austraalias tööd otsis ja leidis ja tegi ning pere lõi ja lapse sai. Nagu ta viimastel lehekülgedel ka ise tabavalt märkis - ta kirjutas raamatu endast.

Jah, seal oli kirjutatud loomadest, keda võib isegi tagaaias kohata, terve peatükike oli toidust, oli bürokoraatiat ja meditsiinisüsteemi, aga see kõik kadus kuidagi ära arbuusikorjamise, ettekandjatöö, tema ja Erwini suhte ning Erwini päritolu vahele.

Kirjutatud oli ladusalt ja seetõttu läks ka lugemine kiirelt ja kergelt :)

Minu jaoks jääb endiselt selgusetuks, miks nii paljud selle sarja raamatud keskenduvad oluliselt rohkem autorile ja tema igapäevatoimetustele kui sellele riigile, mille nimi on raamatu pealkirjas.

2 kommentaari:

Daki ütles ...

Ma arvan, et sa oled raamatute pealkirja liiga ühepoolselt vaadanud: pealkirjas on ka selgelt sees sõna "minu", järelikult keskendutaksegi sellele, mis on ühe või teise inimese jaoks see riik. Ja riik on meie jaoks ikka ju see, kes meie seal sees oleme ja mis me seal teeme.

Gaili ütles ...

Vaatan pealkirja ja näen "Minu Austraalia", mitte "Mina Austraalias".

Viimases peatükis on autor ise ka täiesti selgelt ju öelnud, et kirjutas endast raamatu. Mitte Austraalist.

Kuna peaaegu igal eestlasel on üks või rohkem "oma" Austraalias W&H viisaga tööd tegemas ja reisimas ning nende kirjade-muljete-blogide kaudu on sellest osast juba mingi ettekujutus ka saadud, siis raamatust oleksin mina oodanud rohkemat. Aga jah, need on loomulikult minu ootused, neid ei peagi täitma.

See Austraalia raamat lihtsalt sattus mulle kätte, ma ei plaaninudki peale Islandit ja Soomet tegelikult rohkem Minu-sarja lugeda.